Majanduskasv säästab halbu juhte Äripäev Online 03.09.2007 Eesti juhid hindavad end üle. Arvatakse, et ollakse tõsiselt head juhid, endal aga puudub võrdlusmoment teiste riikidega.
Veiko Tsirk, PWP konsultant
"Arvestades tulevikuperspektiivi ja võimalikke raskemaid aegu, oleks otstarbekas saada objektiivne hinnang juhtide kohta," soovitas PWP konsultant Veiko Tsirk.
Äripäev uuris, kuidas hindavad tööandjad oma juhte. Selgus, et juhtide hindamisega tegeleb keskmiselt kümnest ettevõttest vaid üks. Juhid on väljaspool kriitikat ja end justkui lõplikult tõestanud.
Üks vähestest oli Radisson SAS. Personalijuht Evelin Jenki sõnul hindab nende juhte vahetu ülemus arenguvestluste käigus. Koos vaadatakse üle saavutatu ja seatakse uued eesmärgid.
Iga aasta lõpus valitakse Radissonis "Aasta noor juht". Noore juhi kandidaat peab olema alla 35 eluaasta ja paistnud silma oma arenguga eelneva aasta jooksul. Valimisel arvestatakse tema tulevikuperspektiive ja juhtkonnaliikmete arvamust.
Eelmise aasta nooreks juhiks valiti Radissonis Seasons restorani superviisor Helis Külaots, kes alustas kolm aastat varem ettekandjana. Juba aasta hiljem sai temas superviisor. Ta on kätt proovinud ka restoranijuhi ametis, asendades restoranijuhti tema äraolekul. "Tunnustus mõjub väga positiivselt. On tore, kui seda jagatakse, sest see motiveerib ennast arendama ja positiivsemalt töösse suhtuma," lausus Helis Külaots.
Ka Invicta konsultandi Piret Lõugu sõnul on juhtide hindamine vajalik. Meetodeid selleks on erinevaid, hästi sobib 360 kraadi tagasiside, mis annab hea põhja arenguvestluseks. "Arenguvestlust võiks pidada firma kõige suurem tippjuht oma alluvatega regulaarselt, näiteks kord aastas," soovitas Lõuk. Tunnustus mõjub väga positiivselt. On tore, kui seda jagatakse, sest see motiveerib ennast arendama ja positiivsemalt töösse suhtuma.
Helis Külaots, Seasons restorani superviisor
Kui ettevõttes pole inimesi, aega ega oskusi juhtide hindamiseks, võib seda teenusena sisse osta.
"Väljastpoolt sisseostetud hindamine ei ole mõjutatud juba varem kujunenud isiklikust sümpaatiast," loetles Veiko Tsirk. Konsultantidel on ülevaade paljude erinevate firmade juhtidest ja nende tasemest, seega ka võrdlusmoment. "Eesti juhid hindavad end üle," teadis Tsirk. "Arvatakse, et ollakse tõsiselt head juhid, endal aga puudub võrdlusmoment teiste riikidega."
Juhi hindamisel vaadeldakse juhi panust tulemuste saavutamisel ning küsitletakse alluvaid ja kaastöötajaid. Hindamisel tuleb tähelepanu pöörata konkreetse ettevõtte iseloomule ja vastavalt sellele määratleda, mis valdkonnad on selles ettevõttes olulised.
Tsirk väldib kõlavate nimedega meetodite rõhutamist, kuna Eestis vaimustuvad juhid tihti uhketest nimedest - hakkavad neid punkt-punktilt järgima ja unustavad ära tegeliku eesmärgi. Ei arvestata meetodi kultuurilist konteksti ega suuremat taustsüsteemi.
Tasub teada Juhtide hindamise peamised probleemid
- Hindamisel ei arvestata konkreetseid ettevõtteväliseid tegureid juhi tulemuste saavutamisel.
- Hindamisel ei arvestata põhjus-tagajärg seost ajaskaalal - mõned juhi tegevuse tulemused ilmnevad alles tulevikus.
- Ei arvestata ettevõtte kui terviku toimimist (struktuur, sõltumine teistest osakondadest jne).
- Arvatakse, et hea valdkonnaspetsialist on ka hea juht ja lastakse tal aastaid juhi kohal töötada.
- Juhtide hindamisel ei arvestata konkreetse ettevõtte strateegiat, vaid keskendutakse lühiperspektiivi eesmärkide saavutamisele.
- Juhtide arendustöö ulatus ei ole määratletud.
Juhtide enda peamised probleemid
- Tegeletakse igapäevaasjade, mitte ettevõtte arendamisega.
- Tegeletakse probleemide lahendamisega, kuid ei analüüsita nende põhjused.
- Ülemused ei tea keskastme juhtide töökoormust ja panust tulemuste saavutamisse.
- Spetsialist on saanud juhiks koolituseta või sobimatute isiksuseomadustega.
- Alluvatega suheldakse vähe.
- Osakonnad rivaalitsevad, ei tee koostööd ega näe ettevõttest tervikpilti.
- Alluvaid ei kaasata otsuste tegemisse ja ei selgitada otsuste tagamaid.
- Juhid hindavad oma väärtust üle.
Allikas: Veiko Tsirk Äripäev Online 03.09.2007 |